Haaruudde Itophiyu beeddahe wara’a yitino kalqete mini giddo chaampiyoona

Iskootilaandete Gilaasigow sase barrubbara hadhanni keeshshitino 19ki kalqete mini giddo Atileetikisete chaampiyoona Itophiyu rosaminokkinna haaru xeertinyinni culku meedaaliya afi’ratenni gumultino. Seennu 800 meetire wedellitte Atileetitte Tsigge Duguma hattono 1500 meetire Firewoyni Haylu culku meedaaliyubba baraadhino.

Itophiyu mini giddo chaampiyoona 800 meetire heewonni mitticho qeellete dhagge Mohaammed Amaaninni borreessantinote. Mohaammed Amaani 2013 kalqete chaampiyoona Istaambuletenna Soopoti mini giddo heewora aanche qeelaancho ikkihu gedensaanni dirrate tenne dhagge loosanno Atileetichi afamikkinni keeshshino. Tayxe chaampiyoonnara kayinni maala’lissanno uurrinsha aana afantanno wedellitte Atileete Tsigge Duguma hakko xeertinyinni wole qeelle borreessama dandiitino.

Haaro beeddakko heewo roorrimmatenni dodatenni goofimarchu doycho wiittii’lite dodasenni badooshshe kalaqatenni qeela dandiitino. 23 diri Atileetitte Beenshaanguli Gumuz Qoqqowinni afantinoha ikkanna; Xirunesh Dibaaba Atileetikisete qajeelshi mereershi gumaati. Xaa yannara daddalu baankera Atileetikise gaamora dodatenni babbaxxitino kalqete heewora beeqqatenni hexxo leellishshanni afantanno wedellitteeti.

Tayxe heewote dirira umi heewose Beeljeemete heewisante qeelletenni gumultinoha ikkanna; Beeligireedi kalqete mini giddo dodate heewo qole 1:59:66 ikkitino rakkino saatenni eatenni qeeltino gede qaangannite.

Atileetitte Awuropu kiiro 2017 garinni Aljeeriyu qixxeessaanchimmanni hadhino 20 diri wori Afiriku Atileetikise chaampiyoona 200 meetirenni meedaaliya luka dandiitino. 400 meetirenni qole 2019-2022 geeshsha aanchite Itophiyu chaampiyoona meedaaliyu ama ikkite keeshshitino. Seedu xeertinyi Atileetikise aana safantino Itophiyu Atileetikise Addis Inqu haaroo dhagge borreessiisase suffino.

Roorte leeltino Gilaasigow kalqete chaampiyooninni xeertinyu 2:01:90 ikkitino saatenni gumulatenni layinki culka Itophiyaho afisiissino. Heewote gedensaannino kalqete Atileetikise ledo noose keeshshonni “heewo mageeshshi geeshsha hagiirsiissannota ikkitino gede xawiseemma qaali dhiwannoe. Horonsi’roommati dodate hayyo albira ha’reemma gede kaachishatenni qeeleemma gede assitinoe. Heewote dayumma yannara qeeleemma gede afoommanka; korkaatuno, kaajjado qixxaawo assanni keeshshoomma. Konni gedensaanni illachi’ya Olompiikete; culku meedaaliya marro gobba’yara abba hasi’reemma” yaatenni coydhino.

Lamu dirira albaanni Beeligireed 800 meetirenni culku ama ikkitinoti Firewoyni Haylu qolte 1500 meetire wole culku meedaaliya Itophiyaho abbisiisa dandiitino. Ammansiissanno ikkadimmannino heewote albisa ikkase buuxisiissino. Mini giddo doyaate heewo Leeviininna Tuurin qeeltinoti 23 diri Atileetitte chaampiyoonete xeertinyinni heewo gumulate 4:01:46 ikkitino saate adhitinose. Qeellese harunseno Atileetitte “kuni gumi anera lowo geeshsha dancha yinanniho. Konnira, iillishinoehu qole qajeelshu gaamonke giddo kaa’lammetenni loosankeeti. Kaajjine loosanke gumaho iillishshinoe; aantete Olompiiketeno konninni woyyino garinni kaajjine loonseemmo” yaatenni coydhino.

Gattino meedaaliyubba koo/teennino 3 kume meetirenni afantinoha ikkanna; xeertinyunni lowo geeshsha agarranniti Atileet Gudaaf Tseggaye birru meedaaliyaa abbitino. Kaajjado heewo leeltino labballu heeworano xeertinyu jeefote meetire aana noo kaajjado heewonni birru meedaaliy hilire Selemoon Beregga anganni fulara dandiino. Konninnino Itophiyu xaphooma shoole meedaaliyaa afi’ratenni deerru shaera Afirikunni umita kalqetenni ontita ikkite gumultino.

Itophiyu chaampiyoonunni 800 meetire, 1500 meetirenna 3000 meetire seennunna labballunni xaphooma 8 seenninninna 5 labballinni xaphooma 13 Atileetootinni beeqqitino.

Addisu Adoola

Bakkalcho  Ammajje 28, 2016 M.D

 

 

Recommended For You

One Comment to “Haaruudde Itophiyu beeddahe wara’a yitino kalqete mini giddo chaampiyoona”

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *