Gobbate lopho rakkinota assate dandootenni massagantino kalaqote loossa jawaachisha agarranni!

Dandootenni massagantino kalaqote loossa sufino garinni halashshatenna gobba yannitte tekinoloje widira reekkate loosi xaa yannara gobboomu deerrinni jawa illacha tungoonni hajooti.

Shiimmaaddanna manaadda Interpirayzooti gobbate miinjira luphiima qeecha afidhino. Kuri Interpiray­zooti lophitanninna deerransa lossidhanni hadhanno yannara jajjabba Industirra widira reekkantanno. Konne seekkine huwatatenni handaaraho jawa illacha tunge loosa agarranni.

Shiimmaaddanna mereerima Interpirayzooti qansootaho loosu kaayyo kalaqatennino aleenni gobbate latishshira lowontanni hasiissannoreeti.

Xaa yannara handaaraho uynoonni illachi kaiminnino handaaru uurrinshubba hajo la’annonsa halamaano bissanni ledo ikkatenni Interpirayze massagganno bissa qajeelshunni dhukansa lossate loossanni afan­tanno.

Shiimmaaddanna mereerima Interpirayzooti qansootu loose gumaamma ikkitanno uurrinshubba ikkituro­no xaano handaara karsantanno qansooti kiiro hasi’noonni deerra iillitino yaate didandiinanni.

Konnira, handaara karsante addi addi loossanni bobbaha dandiitanno qansooti kiiro lossatta dandootenna laooshshu ragaanni dhukansa kaajjisha agarranni.

Haammata kalqete gobbuwa miinjinsa lophora kaimu shiimmaaddanna mereerima Interpirayzootaati. Kuri handaarra Itophiyaho hasiishshise luphiima ikkinohura muli dirra kawa jawa illacha tunge loonsani hee’noonniti anfoonnite.

Ikkinohura, deerru deerrunkunni afantanno hajo la’annonsa bissanna uurrinshubba hattono dagoomu handaaru hasiisanno garinni hala’lannonna timo gananno gede yawonsa fultara agarranni.

Kuri handaarra loosu kaayyo kalaqonnino sa’e gobboomitte horonsa luphiima ikkasinni murci’ne irkisa agarranni.

Handaarra tekinoloje halashshate, sagalete wowe buuxisiisate, hattono maatete jireenya buuxisiisa dandii­tannore yannitte tekinolojubba halashshate noosi qeechi kaiminni mootimma addi illacha tuggino daafira yanna yannantenni soorro la’nanni hee’noonni.

Lawishshaho, Dotteessa 27,2017 kayse Onkoleessa 2,2017M.D geeshsha gobboomu deerrinni shoolki doycho dandoote heewo harinsanni hee’noonni.

Tenne heewora gobbate duuchante qooxeessubbara afantannori Kolleejjubba dandootenna kalaqote laal­chubbanna owaantubbansa shiqishshino.

Kuri mereerinni Hawaasi Pooli Tekinikete Kolleejjeno tayxe 2017M.D 4ki gobboomu dandoote heewora addi addi kalaqote tekinolojubba haadhe shiqqino.

Kolleejje haadhe shiqqino dandoote laalchubba mereerinni mittu Hawaasi Garbi babbaxxitino korkaat­tanni daafamannokki gede hattono qooxeessu isilanchimmanna co’ichimmano agarate dandiisiissanno tekinolojeeti.

Woleno, heewote shiqqino tekinolojubba mereerinni pilaastike daakke hayishshite mooshshitannota hat­tono harunsite pilaastike wolootta horora hossanno gede assitanno gede loonsoonni tekinolojeeti.

Hakkiinnino sae maatete jireenya buuxisiisate dandiisiissanno tekinolojubbano loossino. Lukkuwu sagale daakkannota, karsiisse baxxino garinni sagalimmate injiitanno gede assitanno tekinoloje loosseeti gob­boomu reqeccotenna heewote shiqishshinohu.

Konni gobbaannino Kolleejje irkissanno Interpirayzubba widoonnino Lukkuwu quuphe daranno tekinolo­je loosante heewote shiqqino. Kuri gobbaannino duucha tekinolojubba loosantinoha ikkanna tini qoqqowu gede ikko gobbate gede jawaachishshanno seyooti.

Buna daakke qixxeessitanno tekinolojeno Kolleejje haadhe shiqqino. Konni gobbaannino Kolleejjenkenni loonse Interpirayzubbatenna kalaqu looso hasidhannorira reekkinoonni tekinolojubba haammata noota kulloonni.

Woleno, Kolleejjete qajeelaanonnni arrishshote wolqa horoonsi’ne sagale loosi’ra dandiinanni tekinoloje loosante shiqqino.

Xaphoomunni, Kolleejje tekinolojete looso loosateno albisa ikkatenni Awuropu kiiro 2030 garinni Sooj­jaati Afrikira afantanno labbanno Kolleejjubbanni ledo heewisamaancho ikka dandiitinota Kolleejjete Diinichi kulanno.

Kuri tekinoloje kalaqatenna halashshate loossano halamaano bissanni ledo qinaambe loonsanni hee’noonni.

Tenne 4ki dandoote heewora baalante gobbate qooxeessubbara afantanno Kolleejjubba dandoote loosonna laalchubbansa shiqishidhe heewisantanni afantanno.

Konni kaiminni, qansootu dandootenna ogimmate handaarira illacha tugate loosi kaajje sufannonna woyy­aawino guma maareekkisiisa dandiinanni loossanni bobbakke uminsanna gobbansa miinja lossa dandii­tanno gede tekinolojetenna dandoote reekko halashshanna jawaachisha agarranni.

Bakkalcho Dotteessa 30, 2017 M.D

Recommended For You